OJK avaldas segalastilaeva DANITA tööõnnetuse ohutusjuurdluse lõpparuande

Juurdluse andmed ja käik

Mis juhtus?

25. jaanuaril 2025 kell 00:20 saabus segalastilaev DANITA ballastis Heltermaa sadamasse, kus sildus kai nr 3 ääres parema pardaga. Ahtritekil paiknevat laeva pardatreppi kaile ei paigaldatud, maalepääsuks kasutati laeva ahtrikolmandikul paiknevat lootsiredelit. Hommikul alustati laeva laadimist hakkepuiduga. Laeva laadis üks ratastel liikurkraana, mis töötas päeva jooksul kail erinevates asukohtades. Kell 12:00 alustasid laeval sadamavahti 2. tüürimees ja tekikadett. Vahetult enne õnnetuse toimumist olid laadimistööd peatatud, sest parvlaeva sadamas viibimise ajal ei ole lubatud kaubalaeva laadimistöid tolmu jms tõttu läbi viia. Laadimispausi ajal olid kaile läinud kolm laevapere liiget, sh tekikadett, sest laevale oli toodud varustust, mis paiknes laevast eemal ahtri pool. Liikurkraana paiknes laeva lootsiredeli kõrval, kus see oli lõpetanud töö enne laadimispausi. Samal ajal kui kraanajuht valmistus uuesti laadimisega jätkama, liikus kraana tagumisest küljest lootsiredeli suunas tekikadett, kes saatis kahte osalist piiriületust vormistama tulnud politseiametnikku. Kraana esimese tõste ajal laeva suunas jõudis tekikadett kraana alla ning ronida lootsiredeli ülemisse ossa. Seejärel alustas kraana tagasipööret kai suunas ning kell 14:33 tabas kraana vasakpoolse platvormi esiots tekikadetti, kes kukkus saadud löögi tagajärjel kai ja laeva vahele ning sealt horisontaalsete silindervendrite vahelt vette. Politseiametnike ja laevapere liikmete abiga saadi kannatanu veest kätte, tõsteti kaile, talle kutsuti kiirabi ja anti esmaabi. Pärast Hiiumaa Haiglasse toimetamist transporditi kannatanu Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. Kannatanul tuvastati parema reieluu murd, mis vajas regionaalhaiglas opereerimist. 26. jaanuaril kell 03:30 väljus segalastilaev DANITA Heltermaa sadamast Skarbaki sadamasse.

Miks juhtus?

Ohutusjuurdluse tulemusena saab välja tuua neli peamist sündmust (põhjust), mis viisid segalastilaeval DANITA toimunud tööõnnetuseni:

1. Sadamakai ja laeva konstruktsioonide mittesobivus konkreetses olukorras ei võimaldanud paigaldada kaile laeva pardatreppi.
2. Laeva maalepääsu korraldus sellistes ebatavalistes tingimustes ei olnud ohutu, sest maalepääsuks kasutatud lootsiredeli alla ei paigaldatud kaitsevõrku ning kraana tööalas (ohualas) paikneva maalepääsu kasutamisel ei peatatud laeva laadimist.
3. Arvestades või arvestamata eelnevat, ei olnud tekikadeti otsus siseneda töötava kraana tööalasse ohutu. Kraanajuht inimeste liikumist kraana juures ei näinud, sest see toimus pimedas sektoris ning tal oli seetõttu praktiliselt võimatu õnnetust ära hoida.
4. Õnnetuse pealtnägijad, kellel oli mõistlikult palju aega, et olukorda sekkuda, ei teadvustanud vahetut ohtu ja ei peatanud ohtlikku tegevust. Ainus pealtnägija, kes tuvastas olukorra ohtlikkuse, märkas seda hetkel, kui ei olnud enam võimalik õnnetust ära hoida. Mitmed eelnevad põhjused viitavad laeva ohutusjuhtimissüsteemi (SMS) puudulikule rakendamisele (ebapiisav juhendamine ja ohutusreeglite järgmine).

Mida parendada?

Ohutusjuurdluse läbiviimisel ei ole tavaks teha ohutusalaseid soovitusi juba olemasolevate reeglite järgimiseks. Kehtestatud reeglite järgimine on kohustuslik. Laevaõnnetuse peamistest põhjustest nähtub, et kõik need põhjused oleks olnud olemasolevate reeglite, suuniste ja hea merepraktika järgimisel kõrvaldatavad. Samuti on laeva reeder rakendanud ohutusjuurdluse ajal mitmeid täiendavaid ja asjakohaseid ohutusalaseid meetmeid. Seetõttu ei pea Ohutusjuurdluse Keskus ohutusalaste soovituste tegemist vajalikuks. Küll aga annab õnnetuse põhjuste tuvastamine võimaluse mitmetele osapooltele oma ohutussüsteemide ja -praktikate mõjusamaks juurutamiseks ning merendussektorile laiemalt võimaluse sellisest õnnetusest õppida.