Soome Ohutusjuurdluse Ameti (OTKES) pressiteade
Uurijad avaldasid Soomes Eura vallas toimunud kopteriõnnetuse vahearuande: kokkupõrganud helikopterid ei lennanud formatsioonis
Soome Ohutusjuurdluse Amet (OTKES) on avaldanud vahearuande Eura lennuvälja lähedal toimunud kopteriõnnetuse kohta. Juurdlus on veel pooleli.
2025. aasta 17. mail, laupäeval kell 12.34 kohaliku aja järgi põrkasid kokku kaks Tallinnast startinud ja Soome Piikajärvile suundunud helikopterit. Õnnetus juhtus Eura lennuväljast põhja pool umbes 200 meetri kõrgusel maapinnast. Mõlemad kopterid hävisid ja kõik viis pardal olnud inimest said surmavaid vigastusi. Vrakkidest lekkis välja kütust ja õli, mis põhjustasid pinnase reostumist.
„Endiselt on vaja läbi viia lennutrajektooride andmete üksikasjalik analüüs. Radariandmed on meil olemas, kuid peame neid põhjalikumalt uurima ja teiste andmetega seostama. Helikopterid lendasid lähestikku ja nende asend teineteise suhtes muutus pidevalt, kuna kord oli üks juhtpositsioonil ja siis teine. Samal ajal varieerus ka nende omavaheline kaugus, ulatudes mõnesajast meetrist märkimisväärselt väiksema vahemaani,” selgitas juhtivuurija Janne Kotiranta.
„Vahetult enne õnnetust lendasid nad loode suunas Eura lennuvälja poole. Hetk enne kokkupõrget oli punane helikopter (registreerimisnumbriga ES-ETR) mustast helikopterist (registreerimisnumbriga OE-XOS) vasakul pool. Lennuvälja kohal pööras punane helikopter paremale põhja suunas ja must helikopter jätkas lendu loode suunas, misjärel kopterid põrkasidki kokku. Põhjus on veel teadmata,“ jätkas Kotiranta.
„Soovin lisada, et kuigi ajakirjanduses on helikopterite asetust kirjeldades kasutatud terminit „formatsioonlend”, ei lennanud kopterid tegelikult formatsioonis. Formatsioonlennu korral kasutavad lennu liikmed raadiosideks eelnevalt kokku lepitud sagedust, et edastada üksteisele lennu juhtimisega seotud sõnumeid, näiteks õhusõidukite asukoha ja vahekauguse kohta. Samuti peab olema kindlaks määratud formatsiooni juht, kes täidab seda ülesannet kogu lennu vältel. Rollides, vahekauguses ja muudes sellistes asjaoludes lepitakse enne lendu kokku ja neist peetakse kinni,” teatas juhtivuurija.
Mõlema helikopteri sabaosa murdus kokkupõrkel ja pearootorid purunesid. Eura lennuväljast põhja pool paikneval metsasel maastikul oli kopteritükke suurele alale laiali paiskunud. Õnnetuse järel puhkenud tulekahjus hävis punase kopteri kere.
Soome ohutusjuurdluse amet jätkab nii vrakkide uurimist kui ka kokkupõrke mudeldamist ja lennujoone üksikasjalikku analüüsimist. Samuti jätkatakse lennukõlblikkust puudutavate aspektide ning pilootidega seotud tegurite, sealhulgas nende litsentside ja kogemuse uurimist.
„Kuigi kopteritesse ei olnud paigaldatud spetsiaalset piloodikabiini helisalvestit, salvestas mõlemas kabiinis toimuvat videokaamera ja seetõttu ei saa me öelda, et helisalvestusseadmeid ei olnud – kaamerad olid olemas. Paraku punase kopteri pardal olnud kaamera hävis tulekahjus täielikult. Teise kopteri seade ei ole aga töökorras ja seni pole me suutnud sellest andmeid kätte saada, isegi välispartnerite abiga mitte,” selgitab Kotiranta.
„Kummalgi kopteril ei olnud ka pardasalvestit ehk nõndanimetatud musta kasti. Küll aga olid paigaldatud navigatsiooni- ja muud automaatsüsteemid, sealhulgas autopiloot, ning nende osaliselt hävinud mälusid praegu uuritakse. Oleme seda teemat arutanud oma Prantsuse kolleegidega, kellel on labor, kus on võimalik mälusse salvestatud andmeid taastada. Kuid loomulikult ei oska me öelda, kas need andmed annavad uurimiseks lisateavet. Teisisõnu, nende andmete väärtust ei ole praegu veel võimalik kindlaks määrata,” võtab Kotiranta jutu kokku.
Juurdlus kestab eeldatavasti 9 kuni 12 kuud.
Lisateave:
juhtivuurija Janne Kotiranta,
tel +358 2951 50703
