Juurdluse andmed ja käik
| Juhtumi kuupäev: Juhtumist teatamise kuupäev ja teataja: Ohutusjuurdluse algatamise kuupäev: Ohutusjuurdluse vahearuande kuupäev: Ohutusjuurdluse lõpetamise kuupäev: Juhtumi number: Juhtumi liik: |
06.05.2022 06.05.2022 – Transpordiamet 12.05.2022 10.05.2023 27.11.2024 M0605222 kerge laevaõnnetus |
| Ohutusjuurdluse algatamise põhjendus: õnnetuse algpõhjuste tuvastamine, et vältida sarnaseid juhtumeid tulevikus ning esialgsetel andmetel meresõiduohutuse nõuete sihilik eiramine |
|
Mis juhtus?
6. mail 2022 kell 18:32 alustas segalastilaev KETTER (IMO nr 9195860) Virtsu sadama kai nr 8 äärest omal jõul lahkumist. KETTERi süvis oli vööris 6,31 m ja ahtris 6,32 m, mis vastas laeva laadungimärgi tunnistusega lubatud täislasti süvisele.
KETTER kandus kuus minutit pärast viimase sildumisotsa äraandmist, kell 18:45, Virtsu sadama sissesõidutee kõrval madalale – 100 m Virtsu sadama sihist põhja pool ja 170 m kaugusel kai nr 8 muuli otsast koordinaatidel 58° 34,61’ N 023° 30,13’ E.
Kuna laeva omal jõul ega ka lootsikaatri abiga madalalt lahti saada ei õnnestunud, telliti laeva madalalt päästmiseks pukser PANDA. Päästeoperatsiooni alustati 7. mail kell 04:00 ja 06:00 pääses laev madalalt liikuma. Esialgseid vigastusi laevakerele ega inimestele ei tuvastatud, samuti ei olnud õnnetuse tagajärjel tekkinud keskkonnakahju. Päästeoperatsiooni ajal oli laevas loots, kes soovitas kaptenil laeva merekõlblikkuse kinnitamiseks sadamasse tagasi suunduda, kuid kapten otsustas jätkata reisi Rostocki sadamasse.
Miks juhtus?
Lootsi ettepanekul ja KETTERi kapteni nõusolekul loots sadamast väljudes laevale ei läinud, kuigi meresõiduohutuse seadus teda selleks kohustas. Loots põhjendas seda otsust sooviga vältida võimalikke ületunde, mis võinuks tekkida laeva sadamast väljumisega vahetult enne lootsivahetuse lõppemist. Lootsi sellisele otsusele jõudmisele võis kaasa aidata tõenäoliselt varasemas praktikas kinnitust leidnud teadmine, et sisekontroll tegeliku lootsimise üle vähemalt Väinamere lootsimispiirkonnas sisuliselt puudus ning inimlik muganemine, mille tingis lootsimispiirkonna suurusest tulenev sõidu ajakulu mandri ja saare vahel, kus asus lootsi elukoht. Kapteni otsusele nõustuda sadamast lootsita väljumisega võis aidata kaasa kartus võimalike viivituste ees, mis võinuks kaasa tuua üleseisutasu rakendumise sihtsadamas Rostockis.
Virtsu sadama muuli äärest väljumisel tuleb sadama sissesõiduteele (sihile) jõudmiseks sooritada järsk pööre vasakule. Laev kandus aga hilinenud ja ebasobivate manöövrite tõttu selle pöörde käigus madalale. Sellele aitasid kaasa lootsita sadamast väljumise tõttu puudunud lootsi nõuanded, ebasoodne lõunatuul ja laeva vähenenud manööverdusvõime, mille tingis täislastis laeva vähesest kiilualusest veesügavusest tulenenud madalvee mõju (kiirusvaje) ja vööripõtkuri piiratud võimekus.
Mida parendada?
Lootsiteenuse osutajal (õnnetuse ajal AS Eesti Loots, nüüd Riigilaevastik) soovitatakse töötada välja ja rakendada sisekontrolli meetmed, mis tagaksid lootsi laevale mineku ja nõuetekohase lootsimise kohustusliku lootsimise alade täies ulatuses ning mis takistaks nõuete sihipärast eiramist ja vastavate andmetega manipuleerimist.
