2025. aastal toimunud Eestiga seotud laevaõnnetustest ja ohtlikest juhtumitest saab teha ülevaate kahest vaatepunktist: esiteks Eesti riigilippu kandvate laevadega seotud juhtumid ning teiseks Eesti merealadel (sh majandusvööndis) asetleidnud juhtumid.
Eesti riigilippu kandvate laevade juhtumid saab omakorda jaotada Eesti merealadel või väljaspool neid aset leidnud juhtumiteks. Eesti merealadel toimunud juhtumid jagunevad omakorda Eesti või välisriigi riigilippu kandvate laevadega seotud juhtumiteks. Seetõttu on võimalik leida erinevaid vaatenurki ja sõltumata sellest, kas esmaseks kriteeriumiks valida lipp või asukoht, tekib teise kriteeriumi rakendamisel teatav juhtumite kattuvus. Seepärast on ülevaate selguse huvides Tabelis 1 toodud üldistatud kujul kõik 2025. a Euroopa laevaõnnetuste andmebaasis (EMCIP) registreeritud 23 juhtumit, mis leidsid aset Eesti riigilippu kandvate laevadega või Eesti merealadel.
Kehvem aasta kui eelmine
Üldjoontes oli möödunud aasta laevaõnnetuste poolest kehvem kui 2024. aasta, seda nii juhtumite arvu kui ka raskusastme poolest. Eesti lipuga laevadel ega Eesti merealadel ei toimunud ühtegi väga rasket laevaõnnetust – laevahukku, inimese surmaga lõppenud ega tõsise keskkonnakahjuga õnnetust. Viimati toimus väga raske laevaõnnetus Eesti lipuga laeval 2018. a ning Eesti merealal välisriigi lipuga laeval 2021. aastal.
Kui 2024. a registreeriti kaks rasket laevaõnnetust, siis mullu liigitus raskeks koguni kuus juhtumit. Neist neli olid põhjustatud käikuvuse kaotusest, mille tagajärjel oli vajalik avariipukseerimine. Kahel juhul lõppes õnnetus kokkupõrkega kaiga, mille tagajärjel tekkisid tõsised konstruktsioonilised vigastused.
Kergeid laevaõnnetusi oli mullu üheksa, nagu ka 2024. aastal. Ohtlikke juhtumeid registreeriti kahe võrra rohkem kui aasta varem – kokku kaheksa.
Kui 2024. aastal Ohutusjuurdluse Keskus ühegi juhtumi ohutusjuurdlust ei algatanud, siis mullu algatati see nelja juhtumi puhul. Ohutusjuurdlus on kohustuslik ainult väga raske laevaõnnetuse korral, kuid ka nende nelja kergema juhtumi puhul peeti juurdlust vajalikuks. 4. jaanuaril 2025 Prangli saare lähistel toimunud parvlaeva WRANGÖ karilesõidu ohutusjuurdlus algatati sama laeva varasemate juhtumite rohkuse tõttu. 25. jaanuaril 2025 Heltermaa sadamas segalastilaeval DANITA toimunud tööõnnetuse ohutusjuurdlus algatati seepärast, et see oleks võinud lõppeda väga raskete tagajärgedega ning juhtumil oli pealtnägijaid, kes oleksid saanud selle ära hoida. Juurdlus lõpetati 7. aprillil. 7. septembril 2025 Kalasadamas toimunud kiirreisilaeva VEGTIND kaiga kokkupõrke ohutusjuurdlus algatati kõrgema riskiga laevatüübi ja laeva ettearvamatute manöövrite tõttu, juurdlus on pooleli. 8. septembril 2025 Muuga sadamas toimunud konteinerilaeva CMA CGM MERMAID kaiga kokkupõrke ohutusjuurdlus algatati ebaselgete asjaolude ja lootsitava laevaga toimunud raske õnnetuse tõttu, ka see juurdlus on pooleli.
Lisaks lõpetati möödunud aasta 13. jaanuaril parvlaeva MEGASTAR käikuvuse kaotuse (toimus 17. detsembril 2021) ohutusjuurdlus ning 6. märtsil parvlaeva TÕLL kaiga kokkupõrke (toimus 21. juulil 2021) juurdlus.
Peamiselt inimfaktor
Kui 2024. aastal moodustasid suurema osa juhtumeist erinevad tehnilised rikked, siis mullu andsid tooni inimfaktorist tulenevad juhtumid, sealhulgas tööõnnetused.
2024. aastal oli tööõnnetusi kaks, mullu aga kuus. Neist neli olid seotud kukkumistega nii laevas, laevalt kui ka kailt. Taaskord tasub meenutada, et nii rahvusvaheliste kui ka riigisiseste õigusaktide kohaselt käsitatakse laevaõnnetusena ka surmaga lõppenud või rasket tööõnnetust (töövõimetus kestab kauem kui 72 tundi), kui see on otseselt seotud laeva käitamisega (ekspluatatsiooniga). Seega ei ole laevaõnnetus ja tööõnnetus alati teineteist välistavad sündmused ning teatud juhtudel võivad need kattuda.
Käikuvuse kaotusega lõppes viis juhtumit, valdavalt peamasina rikete tõttu. Kokkupõrkeid ja kontakte kai ja teise laevaga oli neli ning madalalesõite kaks. Tulekahjusid registreeriti neli, neist kaks said alguse remondi käigus tehtud keevitustöödest. Siinkohal tasub laevaperedele südamele panna, kui oluline on kontrollida ja jälgida remondimeeskondade tegevust, eelkõige keevitustöödega seotud ruumide ja nende sisu kontrollimisel.
Ankrukaotuste kohta 2025. aastal Ohutusjuurdluse Keskusele teateid ei laekunud, 2024. aastal oli neid kolm. See näitab möödunud aasta tõsisemate juhtumite suuremat arvu.
Eesti laevade juhtumid
Kui 2024. aastal registreeriti Eesti lippu kandvate laevadega seotud viis juhtumit, siis mullu oli neid 13. Kolm neist juhtusid väljaspool Eestit. Kui 2024. aasta oli märkimisväärne seetõttu, et teadaolevalt ei juhtunud ühtki laevaõnnetust või ohtlikku juhtumit laevadega, mis peavad ühendust Eesti saartega, siis möödunud aasta sellist rahulolu ei toonud. Nimelt oli saarte liinilaevadega seotud kokku kuus juhtumit, neist kolm Ruhnuga ühendust pidava kiirreisilaevaga RUNÖ. Teine suurem rühm Eesti lippu kandvate laevadega seotud juhtumitest toimus kalalaevadega, kokku oli neid viis.
Tabel 1. 2025. aastal Euroopa laevaõnnetuste andmebaasis (EMCIP) registreeritud juhtumid, mis leidsid aset Eesti riigilippu kandvate laevadega või Eesti merealadel.
| Kuu | Laevatüüp | Juhtumi liik | Lühikirjeldus | Lipuriik | Toimumiskoht |
|---|---|---|---|---|---|
| jaanuar | parvlaev | kerge laevaõnnetus | madalalesõit | Eesti | Soome laht |
| jaanuar | kalalaev | raske laevaõnnetus | käikuvuse kaotus | Eesti | Atlandi ookeani põhjaosa |
| jaanuar | segalastilaev | kerge laevaõnnetus | tööõnnetus | Portugal | Heltermaa sadam |
| veebruar | kalalaev | ohtlik juhtum | tööõnnetus | Eesti | Saaremaa sadam |
| veebruar | segalastilaev | raske laevaõnnetus | käikuvuse kaotus ja madalalesõit |
Portugal | Pärnu sadam |
| aprill | segalastilaev | raske laevaõnnetus | käikuvuse kaotus ja kokkupõrge kaiga |
Panama | Muuga sadam |
| mai | kiirreisilaev | kerge laevaõnnetus | tööõnnetus | Eesti | Liivi laht |
| mai | pukser praamiga | kerge laevaõnnetus | madalalesõit | Küpros | Hiiu madal |
| juuni | kalalaev | kerge laevaõnnetus | tööõnnetus | Eesti | Atlandi ookeani lõunaosa |
| juuni | kiirreisilaev | ohtlik juhtum | kontakt kaiga | Eesti | Ruhnu sadam |
| juuni | parvlaev | kerge laevaõnnetus | tööõnnetus | Eesti | Virtsu sadam |
| juuni | punkrilaev, jäämurdja |
ohtlik juhtum | kontakt sildunud laevaga |
Eesti | Hundipea sadam |
| juuli | puistlastilaev | ohtlik juhtum | tulekahju | Soome | Vene-Balti sadam |
| august | kiirreisilaev | kerge laevaõnnetus | vasaku peamasina rike |
Eesti | Liivi laht |
| august | parvlaev | ohtlik juhtum | lastitulekahju | Eesti | Soome laht |
| september | kalalaev | kerge laevaõnnetus | tulekahju | Eesti | Miiduranna sadam |
| september | kiirreisilaev | raske laevaõnnetus | kokkupõrge kaiga | Eesti | Kalasadam |
| september | konteinerilaev | raske laevaõnnetus | kokkupõrge kaiga | Malta | Muuga sadam |
| oktoober | kalalaev | ohtlik juhtum | sõukruvi vigastus | Eesti | Pärnu sadam |
| oktoober | konteinerilaev | kerge laevaõnnetus | käikuvuse kaotus | Panama | Soome laht |
| oktoober | segalastilaev | ohtlik juhtum | tööõnnetus | Saint Vincent ja Grenadiinid |
Miiduranna sadam |
| oktoober | külmutuslaev | raske laevaõnnetus | käikuvuse kaotus | Norra | Tallinna laht |
| november | pukser | ohtlik juhtum | tulekahju | Soome | Tallinna laht |
Laevaõnnetustest teatamine
Kuna laevaõnnetustest ei teatata alati nõuetekohaselt, siis on meresõiduohutuse seaduses toodud teatamisnõuded koondatud lihtsustatud kujul tabelitesse, mille leiab Ohutusjuurdluse Keskuse veebilehelt (www.ojk.ee). Sagedasemad laevaõnnetustest teatamata jätmise põhjused on:
- teatamiskohustuse mitteteadmine;
- õnnetuse osapoole arvamus, et juhtumi puhul ei ole tegu laevaõnnetusega (nt tööõnnetused, põhjapuuted, juhitavuse/käikuvuse kaotused jms);
- mainekahju pelgamine.
Eelnevast tulenevalt tuleb kahtluse korral, kas juhtum liigitub laevaõnnetuseks või ohtlikuks juhtumiks, teatada alati Ohutusjuurdluse Keskust, kes teeb vastava otsuse. Pigem tuleks teatada rohkem kui vähem. Kõigist juhtumitest teatamine ja nende registreerimine ei sea kahtluse alla Eesti lipuga ja meie vetes sõitvate laevade ohutust – vastupidi, kõigist juhtumitest teatamine on just märk toimivast ohutussüsteemist ja arenenud ohutuskultuurist.
Artikkel ilmus esmakordselt ajakirja Meremees 2026. aasta kevadnumbris (331) pealkirja "Mullustest laevaõnnetustest" all.
